Thembelihle Zwane
8 July 2026
Njengoba iNingizimu Afrika igubha iNyanga Yokuqwashiswa Ngokugula Kwengqondo kule nyanga kaNtulikazi, inombolo yezomnotho ephawula kabi iphoqa abaqashi, abenzi bezinqubomgomo kanye nabahlinzeki bezempilo ukuthi babhekane nombuzo abebeqhelile ukuwugwema: yikuphi ngempela okudingekayo ukuze izwe lishiye ukugula kwengqondo kungelashwa?
Inombolo esetshenziswa kakhulu ngu-R218 billion, okuyisilinganiso somonakalo waminyaka yonke kumnotho waseNingizimu Afrika ovela ekungabhekwaneni nezimo zempilo yengqondo, okubangelwa ukwehla komsebenzi, ukungabikho emsebenzini kanye nokwehla kokubamba iqhaza kwabasebenzi. Le nombolo isiqhubeke iminyaka eminingana, kepha ukuqhubeka kwayo nobukhulu bayo yikho okwenza abakhankasi bathi ifanele ukuphinde ihlolwe kabusha kule Nyanga Yokuqwashiswa.
U-Iyanda Nyoni, umeluleki obhalisiwe eKena Health, usebenzise le nombolo efanayo, ecaphuna umbiko i-Mental State of the World 2022. U-Nyoni ubeka lo mthwalo kumongo omkhulu wenhlalo, ephikisana nokuthi abantu baseNingizimu Afrika bathinteka kakhulu yimpilo yengqondo engekho kahle ngenxa yezimo abaphila kuzo.
“Izakhamuzi zithinteka kakhulu yimpilo yengqondo engekho kahle ngoba ziphila emphakathini onodlame nezinga eliphezulu lokungasebenzi, kanye nefa lobandlululo, elifaka phakathi ukudilika komndeni okubangelwe kakhulu uhlelo lwezisebenzi ezifudukayo,” kusho uNyoni.
UCassey Chambers we-South African Depression and Anxiety Group (SADAG) uveze le nombolo efanayo ye-R218 billion, eyilandela ikakhulukazi ekungabikhona emsebenzini kubasebenzi baseNingizimu Afrika abathatha ikhefu ngenxa yezizathu zempilo yengqondo. UChambers uphawulile ukuthi cishe oyedwa kwabathathu abantu baseNingizimu Afrika uzobhekana nokugula kwengqondo ngesikhathi esithile empilweni yakhe – kodwa, usho ukuthi, oyedwa kuphela kwabayishumi kubo ozokwazi ukuthola ukunakekelwa kwezempilo noma ukwelashwa.
Ezinye izilinganiso ziyahluka. Umagazini wezomthetho i-De Rebus ucaphune izindleko kumnotho ezifika ku-R200 billion ngonyaka, kanti uhlaziyo lwango-2026 ephephandabeni i-Sunday Times Lifestyle luveze ukuthi umonakalo ovela ekudangaleni, ekukhathazekeni nasekuhlukumezekeni okungelashwanga ufika ngaphezu kuka-R250 billion ngonyaka – uphawu lokuthi, akukhathelekile ukuthi kulinganiswa kanjani, isimo siya siba sibi kunokuba sibengcono.
Uhlaziyo lwedatha ye-South African College of Applied Psychology nezibalo zeminyaka ka-2025/2026 zohlelo lokusiza ngocingo luthole ukuthi u-42% wabantu abafuna usizo baneminyaka ephakathi kuka-20 no-29 – iqembu lababhekile abalichaza njengelibanjwe phakathi kwengcindezi yomsebenzi wokuqala kanye nemakethe yemisebenzi enokuguquka ekhiqiza ukukhathazeka okukhethekile, okubheke phambili okuningi kwabantu baseNingizimu Afrika abadala abazange babhekane nakho ngendlela efanayo.
Lo mthwalo futhi awulingani ngokwemvelaphi yomlando. Idatha evela ku-South African National Health and Nutrition Examination Survey ithole ukuthi ngaphezu kuka-84% wabantu ababika ukukhathazeka okuphakeme kwengqondo babengabaMnyama, iphethini abacwaningi bayihlobanisa ngokuqondile nefa lezwe lokungalingani.
Naphezu kobukhulu bengxoxo yezomnotho, umbono wango-2026 ngesimo sempendulo yezempilo yengqondo yezwe uphawule ukuthi izinsizakusebenza zikahulumeni zisalokhu ziphansi uma kuqhathaniswa nomthwalo, kukhona umehluko obonakalayo nowaqhubeka phakathi kwalokho abaguli bomkhakha ozimele nowombuso abangakufinyelela. Leli gebe, kuxwayise umbhalo, liyaqhubeka likhula ngaphansi kwengcindezi yenani eliphezulu lezinto, izimo zezulu ezidlulele kanye nokuphazamiseka komphakathi okubanzi, konke lokhu kwandisa amathuba okuthi abantu bawele empilweni yengqondo engekho kahle, ikakhulukazi abantu baseNingizimu Afrika abahola kakhulu ukuze bafanelekele ukunakekelwa kwempilo yengqondo kahulumeni, kepha abangaholi ngokwanele ukuze bakwazi ukukhokhela ukwelashwa komkhakha ozimele.
Izindleko zangempela zaminyaka yonke zima ku-R218 billion, R200 billion noma eduze no-R250 billion, ochwepheshe, abeluleki kanye nolwazi lokuphila kwabantu bahlangana embonweni ofanayo ojulile: eNingizimu Afrika, ukuthula ngokugula kwengqondo akuyona yamahhala.
Uma wena noma umuntu omaziyo enenkinga, uhlelo lokusiza ngocingo lwe-SADAG luyatholakala ku-0800 567 567, lusebenza izinsuku eziyisikhombisa ngesonto.
