9 Agasti 2025
Thabani Maphanga
Ngokuvamile ezimweni zezifo, kungalindeleka ukuthi, kungakhathaleki izwe noma isiko umuntu ogulayo aphila kulo, isipiliyoni sokugula sizofana kakhulu. Kodwa-ke, kuthiwani uma umuntu ethi uzwa amazwi ezizukulwane zakhe ezashona noma ebika ukuthi wathunjwa okwesikhashana ngabantu abangaphandle komhlaba? Ingabe lowo muntu angabhekwa njengomuntu ongajwayelekile noma angakholelwa? Impendulo kungenzeka incike ekutheni lowo muntu uhlala eYurophu, e-Afrika noma eMelika.
Njengoba kungekho izivivinyo zomzimba ezitholakalayo, ukuxilongwa kwezifo zengqondo kuncike ekutheni umuntu okukhulunywa ngaye uthi kanjani futhi wenzeni, noma kulokho abanye abantu abakushoyo ngomuntu okhathazayo. Kunezici ezimbili okungenzeka zibangele izinkinga maqondana nokwehluka kwamazwe namasiko. Okokuqala, izincwadi zokuxilonga ezisetshenziswa zivamise ukuthuthukiswa ngaphansi kwemikhuba yezengqondo yaseNyakatho Melika naseYurophu futhi kungenzeka zithinteke yimigomo yesiko kulezo zindawo zomhlaba.
Okwesibili, lapho udokotela wezempilo yengqondo nomuntu ophathwayo bevela emasikweni ahlukene, kungaba nzima kumdokotela ukwazi ukuthi yini ababona yona inguphawu lwesifo sengqondo noma indlela ehlukile yokucabanga, ukuzizwa noma ukuziphatha okuhambisana nesizinda salowo muntu. Ukuhlukahluka kwamasiko kuthinta izingxenye zokuziphatha ezibalulekile ekuxilongeni. Ukuziphatha ngokuphazamiseka nangokukhuluma kakhulu kungathathwa njengophawu lwe-mania. Ngokufanayo, ukudlula isikhathi eside kokudabuka emva kokulahlekelwa umuntu omthandayo kungahunyushwa njengokudangala okungaphezulu kwejwayelekile.
Kodwa kokubili lezi zindlela zokuziphatha kungaba ukuthi kuncike emasikweni. E-UK, abantu besilisa abavela e-Afrika naseCaribbean abangeniswa ezibhedlela ngenxa yezifo zengqondo baningi kabili kunabantu abamhlophe baseBrithani, futhi kukhona ukukhathazeka okuningi ngokuthi leli qembu lidelelwa ngokweqile ngezifo ezingokwengqondo.
Encwadini yakhe ethi Mental health, race and culture, udokotela wezempilo yengqondo uSuman Fernando ucebisa abahlinzeki bezempilo yengqondo ukuthi babone ubuntu bonke abantu abakhathazekile, kodwa ngesikhathi esifanayo baphinde babheke nomthelela wobuhlanga namasiko lapho behlola futhi belapha labo abasebenzisa izinsizakalo zabo.
Noma singavela kwesiphi isizinda noma ubuhlanga, isiko lethu lithinta kakhulu izinkolelo zethu mayelana nezifo zengqondo futhi libumba indlela esibheka ngayo abantu abagulayo. Ezinye zalezi zici zamasiko zifaka:
Ukubaluleka Kwesikhundla Somphakathi
Amasiko amaningi anikeza inani eliphezulu esikhundleni nasendaweni yomphakathi. Ngokwesibonelo, emazweni amaningi ase-Asia, umqondo wokuthi “ubuso” noma ukuhlazeka esidlangalaleni kubaluleke kakhulu. Abantu bazokwenza konke okusemandleni ukugcina “ubuso.” Inkinga yempilo yengqondo ingabhekwa njengento ehlazisayo emphakathini engalimaza isithunzi. Ngenxa yalokho, labo abahlukunyezwayo nomndeni wabo bavame ukungafuni usizo.
Indima Yabesilisa Nabesifazane
Amasiko amaningi akugqugquzeli ukuba amadoda aveze ubuthakathaka bomzimba noma bengqondo. Imikhankaso eminingi yezempilo emazweni aseNtshonalanga ikhuthaza amadoda amaningi ukufuna usizo lwezempilo, kodwa abaningi basala benqaba, ikakhulukazi labo abavela emasikweni anamadoda amaningi.
Ukubheka Ngokwe-Medicine
Akuyona yonke imiphakathi eyamukela noma ethembela ezinkambisweni zezokwelapha zaseNtshonalanga, futhi abaningi bakhetha ukwelashwa ngezindlela zendabuko. Abanye abakubheki ukudla kwezifo zengqondo njengemibandela yezokwelapha. Kunalokho bakholelwa ukuthi kubangelwa ukungaboni ngasolinye kwemizwa noma imimoya emibi.
Iminyaka
Abantu abancane bazo zonke izinkolo, amasiko nobuhlanga abahlala emazweni aseNtshonalanga bavame ukufuna usizo lwezempilo yengqondo. Abantu asebekhulile, ikakhulukazi labo abathutheleke baphuma emasikweni ahlukene kakhulu, bavame ukuba nzima ukushintsha indlela abacabanga ngayo noma ukuziphatha kwabo. Lokhu kubangela ukungqubuzana kwamasiko phakathi kwezizukulwane, okungaholela ekwandeni kwengcindezi nengozi yokukhathazeka noma izinkinga zomoya kubantu abasha—ikakhulukazi labo abahlala emazweni aseNtshonalanga. Amasiko amaningi adinga ukuthi abantu abasha benze izinqumo zokunakekela abazali babo kunokulandela izindlela zabo siqu noma ukubeka izidingo zabo phambili.
Ukuntuleka Kokufinyelela Ezinsizeni Zokunakekelwa
Abantu abaningi abanazo izinhlelo zezempilo emsebenzini noma izinzuzo ezengeziwe. Abanye abanalo ukufinyelela kunoma yiluphi uhlobo lokunakekelwa kwezempilo—ikakhulukazi abasebenzi abangabhaliswanga noma amalungu omndeni avakashelayo.
Ukuntuleka KoChwepheshe Bezempilo Yengqondo
Isithunzi esihambisana nezifo zengqondo singaholela ekutheni abantu abambalwa bakhethe ukusebenza emkhakheni wezempilo yengqondo. Izifundo ezenziwa kubafundi bezokwelapha eColombia, eSaudi Arabia naseSpain kanye naseRomania zikhombisile indlela emibi abantu abaphatha ngayo ubungcweti kwezemizwa yengqondo. Amaphesenti angu-82 wabafundi baseSaudi Arabia kanye no-52 wabafundi baseRomania abahlolwe baveze ukuthi “uma umfundi ekhombisa intshisekelo kwezengqondo, ubhekene nengcuphe yokubukwa ngabanye njengomuntu ongajwayelekile, omangalisayo, noma onokukhathazeka.” Ngaphezu kwalokho, iningi labafundi bakhuthazwe ukuthi bangathathi umsebenzi wezengqondo ngabafundisi babo, imindeni, abangani nabanye abafundi.
Izinkolelo Zenkolo Nokomoya
I-Buddhism ne-Taoism zikhuthaza ukuqonda okungokomoya ngesifo futhi zikholwa ukuthi izinkinga zengqondo zingabangelwa yizenzo ezimbi ezimpilweni zangaphambili. AbangamaKristu abahlala emazweni aseNtshonalanga bavame ukungathandi ukufuna usizo kochwepheshe bezempilo yengqondo ngoba bezizwa kungekho ukuqonda okwanele nokuhlonipha izinkolelo zabo zenkolo.
